Konkurentsivõime kasutamata võimalus

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse järgi on ettevõtjal, olenemata suurusest ja töötajate arvust, palju töökeskkonnaga seotud kohustusi. Neist üks olulisemaid on koostada riskianalüüs, mis oleks juba alus edasistele tegevustele. Riskianalüüs peab ettevõttel olemas olema ka siis, kui kõik töötajad veedavad päeva ohutult kontoris laua taga või klientidega kohtudes.

Ehkki see tingimus on kehtinud juba 1999. aastast, peavad paljud juhid seda mõttetuks paberimäärimiseks. Teeme need paberid lihtsalt ära, et juhuks, kui kontroll tuleb, oleks kõik jokk, ütlevad paljud. Tööinspektori ülesanne on tõesti eeskätt kontrollida, et seadus oleks täidetud ja dokumendid korras.

Kuid miks leidub siiski ettevõtteid, kes panustavad töökeskkonda ja töötajate tervisesse oluliselt rohkem, kui seaduses nõutud miinimum? Kogu maailm tunneb Google'it kui parimat ja keskkonda tähtsustavat tööandjat, Eestis tegutsevatest on selle poolest tuntud näiteks Skype, Viking Line, Ericsson, ABB, Paulig. Eesti kapitalil ettevõtetest on silma paistnud näiteks Proekspert.

Eestis mõtleb ettevõtja töökeskkonnale põhjalikult enamasti siis, kui tal on näiteks tootmisettevõte, kus inimesed töötavad masinatega. Või kui ta inimesed toimetavad kuskil kõrgel või hoopis maa all või kasutavad ohtlikke tööriistu või kemikaale. Keskne eesmärk on tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimine. Kuid turvaline ja tervislik töökeskkond on palju rohkem, kui oskus näppe masina vahelt eemal hoida või objektil kiivri kandmine.

Kas teadsite, et tööandja peaks iga uut töötajat juhendama ka selles, kuidas kontorilaua taga õigesti istuda ja kui kaugel peaks olema monitor? Või näiteks selles, kuidas tõsta raskusi õigesti, selga liialt koormamata? Juhi asi on hoolitseda ka selle eest, et töötajate omavahelised suhted oleksid korras.

Siin hakkavad juhid protestima: pole tööandja asi täiskasvanud inimesele lasteaednikku mängida. Mängu tulebki strateegiline lähenemine. Edukas tööandja mõtleb oma töötaja heaolule ja tervisele laiemalt kui kaheksatunnine tööpäev. Kui vaja, peab juht olema nagu õpetaja, kes tuletab meelde, koolitab ja ka kasvatab, suunab oma töötajaid tervislikule käitumisele ja eluviisile. 

Ühest küljest on see sotsiaalse vastutustundlikkuse teema, kuid teisalt puhas pragmatism: mida puhanum ja tervem on töötaja, seda tootlikum, innovaatilisem ja kasulikum ta on, seda väiksem on ka tööõnnetuste oht. Seda on pikemaajalises perspektiivis juba võimalik mõõta ka rahas. Kõige lihtsam mõõdik on haiguspäevad – 2013. aastal võeti Eestis ainuüksi tööõnnetustega seotud haiguspäevi ligi 120 000, mis on kokku rohkem kui 328 aastat tööpäevi. Siia lisanduvad veel stressist, kutsehaigustest jm töökeskkonnast põhjustatud haiguspäevad.

See, et inimesed on iga organisatsiooni kõige tähtsam ja kõige kallim ressurss, ei ole ühelegi ettevõtjale uudis. Kuid oluliselt vähem on levinud arusaam, et selle kalli ressursi tervisesse ja heaolusse tuleb suhtuda samaväärsest näiteks müügi- või kvaliteedijuhtimisega ja võtta seda ettevõtte juhtimisstrateegia loomuliku osana.